Matkale

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Jägala jõe ülemjooksu ning Mustjõe alamjooksu vahemail, pindala 12 961 ha. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad.

Olles lugenud Tõde ja Õiguse I-st osa suudate ettekujutada milline loodus, eluolu on sealses piirkonnas. Asustus on Kõrvemaal läbi aegade olnud hõre, kuid 1947. aastal rajatud ning 1953. laiendatud Nõukogude sõjaväepolügoon tühjendas selle kandi inimestest sootuks ligi neljaks aastakümneks. Praegu meenutavad endisi talukohti vaid vanad õuepuud või vundamendikivid põtrade pügatud kreegivõsa varjus.

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala ja sellega piirnevad alad pakuvad erakordselt kaunis looduskeskkonnas mitmekülgseid võimalusi puhkuse ja vabaaja veetmiseks. Laialdast kasutamist on leidnud looduses matka- ja õpperajad, mis on nii informatsiooni andvad kui ka elamusi pakkuvad. Tuntumad kohad Põhja-Kõrvemaal on Jussi nõmm ja järved, Paukjärv, Venemäe vaatetorn, Järvi järved, Kõnnu Suursoo laudrada, Oru “sild” jne. Lõunapoolse Kõrvemaa vaatamisväärsused on Kakerdaja raba laudrajaga, Valgehobusemägi, Nelijärve järved, Jäneda-Aegviidu oos ja Siniallikad.

Loe lisas ajakirja Eesti Loodus artiklit ,,Läbi Põhja-Kõrvemaa metsade“ mis annab põhjaliku ülevaate sealsest kooslusest ja eluolust.