Mis tegelikult metsas juhtus?

Eile õhtul lõpetasime Valmas JCI Suvepäevade auhinnalise suitsusauna realiseerimisega. Kui päike hakkas loojuma  lausus Margus legendaarsed sõnad ,, Jõudke Tallinna tagasi ja kui jätkate oma matka siis ägre naeru kätte surge.“ Kokkuvõtvalt nii lõbusat matka ei olnud varem kellelgil olnud. Neli päeva järjest, kõht kõveras ülimalt positiivsete inimestega möödusid märkamatult.

Neljapäeva õhtul oli  Ülemistes 10 inimest pakitud kottidega ning ees ootas ainult teadmatus. Keegi ei teadnud, mis ootab ees, kuhu minek ning palju segadust.  Kätte anti üks 24 h toidupakk, millega peaks hakkama saama terve matka. Optimiste see ei morjendanud ning järgmine peatus oli Lehtse kust valiti grupijuht. Üksi olemise päeval oli vaikimise kohustus ja aktiivsetele suhtlejatele oli see parajaks väljakutseks. Loojangu eel tuli meie ainukene vihm, mis tegi kõik rajad märjaks ja loomulikult ka jalad ning riided. Kuuvalgel ööl müttasime kusagil rabas, pealampidega, märjas rohus ja vaikselt tekkis küll tunne kas oleme ikka õigel teel? Täpselt südaööl jõudsime siiski ööbimispaika kus ootas meid juba viimased kolm tundi teine Tarmo. Tugijõud tõi puid, kes siis metsa puid veab?

Reede hommikul sai igaüks endale uue sõbra ja taas tükikese kaardist, valikuga minna lihtsamat rada või otsida metsast terve kaart. Metsasügavustest leitud kaardilt oli näha, kuhu oleme tegelikult sattunud. Peatustel õpiti määramaa kaugust, sõlmesid, suuna määramist kellaga ning kompassiga kellaaega. Palju nalja pakkus jõe ületus palkidega kus Taavi näitas Värnikule omaseid oskusi J. Jussi järve ääres lendasid kiirelt kotid maha ja kõik vette. Inimese tunne tuli tagasi ning tuju läks aina lõbusamaks ja kui jõudsime Paukjärve äärde, hakkas päike vaikselt loojuma. Paukjärv on Eesti üks puhtamaid järvi sügavusega  11 meetrit ja läbipaistvust kuni 6 meetrit. Pestes seljanka potti tuli valguse peale neli vähipoissi uudistama, mis siin toimub. Kõhud täis istusid kõik ninad taeva poole ja vaatasid kuud ning lugesid kokku tähti. Öösel võeti üles veel lauluviis, mis kõlas poole ööni.

Laupäeva hommik oli jube tuuline, kuid järv mõjus kõigile magnetina sest vesi oli soojem kui ümbritsev õhk. Oma rännaku kaugemas punktis ronisime vaatetorni ning pidime tõdema, et võima olla uhked oma vabariigi üle. Kakskümmend aastat on olnud meil taas võimalus seda piirkonda nautida, sest ENSV ajal oli tegemist polugoni alaga ning liikumine keelatud. Väikene lõikamine metsas kujunes tõeliseks müttamiseks kusagil soos ja metsas. Viskasid kotiga pikali võisid ühelt poolt süüa näpu suurusi mustikaid ning teiselt poolt jõhvikaid.Vahel tuli jõuga inimesi mätta juurest eemale tirida, sest kaua sa ikka sööd? Kolmas päev küll aga tempo oli väga hea sest kõigil  selg märg, samm kiire, energiat jagus ka tantsimiseks ning sedasi me panimegi ühest punktist mööda. Viimane järv ja ülesanne jäid Venejärve äärde. Ainukene ülesanne millega saadi kiirelt hakkama ning pärast seda kõik vette. Kirjeldamatu vaatepilt ja mõnus vesi ning milline seltskond.

Laupäeva õhtuks jalutasime Kõrvemaa spordikeskusse kus ootas ees soe saun. Teepealt korjati kukeseeni ning mehed tegid vihad valmis. Sauna ootasid kõik ja nii mõnigi pidi tõdema, et mitte kunagi varem ei ole teda nii mõnusalt viheldud. Õhtu/öö- söögi eel võtsime kõik möödunu kokku. Sõnum oli lihtne ja selge- kartsime hullemat aga elu oli meil siiski liiga mugav. Me ei piitsutanud kedagi takka, kõik oli olemas ja tegelikult sööki jäi isegi üle. Nimi ja vahemaa ehmatas vast paljusid, kuid tegemist oligi katsetusega. Metsalised muutusi lõpus juba laisaks ja ei viitsinud enam telki kasutada ning vallutasid ajavõturuumi põranda.

Pühapäeva hommikul lahkusid osad aktivistid võrgu turniirile, mõni triatlonile ning teised jalutasid rahulikult Aegviitu. Rongis pidime piletimüüja edasi saatma sest tekkis elav arutelu, kes tulevad Viljandimaale sauna. Mõeldud tehtud ja neli inimest suundusid otse teisele saunaringile.  Kodalased jõuavad palju, jäta ainult natukene ruumi spontaansusele.

Tuleb tunnistada, et nii lõbusa seltskonnaga läheks kohe praegu metsa ja jääkski  sinna. Mitte keegi ei vingunud, nurisenud ja kõike võeti ülima huumoriga. Neidudel tekkis küsimus, et kas kõik naljad said räägitud? Ei sugugi mitte, teiste matkade jaoks on omad naljad. Igaüks õppis kindlasti midagi uut ja võttis need teadmised koju, tööle kaasa. Suurim õppetund on lihtne- positiivse ellusuhtumisega saab kõik tehtud, kulugu arutelude, katsetuste ja kõige muu peale palju tahes aga teeme ära. Matkalised nautisid kõik protsessi rohkem ja see on kokkuvõttes palju olulisem.

Paljud ei saanud seekord tulla valikute paljususe pärast, kindlasti oli mõnel ka hirm vaadates kilomeetreid ning nime. Kokkuvõttes toodi välja, et kohati oli väga pikkade suvepäevade tunne. Järgmine matk võib olla juba paari kuu pärast või talvel külmaga aga arvestades keskmist kodalast siis sellise formaadi juurde jääme ilmselt suvematkadel ainult. JCI Survival Campe nime alla võivad koonduda kõik matkahuvilised, teadmaks kuna metsa minek. Kui keegi läheb ise andku teada ning saadame sõnumi edasi neile, kes liitunud FB fännilehega.

Tänan südamest kõiki osalejaid ja kaaskorraldajaid. Tagasitulek reaalsusse saab raske olema sest näol on ikka lõbus muie ja teised imestavad mis viga?

Metsa näeme!

Tarmo

Soovitus- matkale õiged jalatsid

JCI Survival Camp jagab väärt matkavarustuse nõuandeid juba ennem minekut. Kord nädalas räägime millised jalatsid valida, magamiskottidest ning magamisalustest. Need on kolm olulid detaili, mis teevad Teie matka mõnusaks. Nõuandeid ja soovitusi käisime küsimas Matkaspordist Anneli Mere käest.

Looduses liikuja jalatsid.

Looduses liikumine oma erinevate võimalustega on läbi aegade inimkonda köitnud tegevus. Kes püüab kala, käib jahil, rändab lihtsalt seljakoti ja telgiga ilmas ringi, et avastada enda jaoks uusi kohti, ronib mägedes või sõidab mõne veesõidukiga vee peal ringi.

Igatahes, ole sa kala- või jahimees, jalgsi rändaja või vee peal seikleja, mägedes turnija või jalgrattur – matkaja peab end hästi tundma iga ilmaga. Iga rännaku aitavad nauditavamaks muuta mõnusad ja ilmastikukindlad matkajalanõud ja riided.

Matkajalanõude esmased tingimused – suhteliselt jäik ja mittelibisev tald, sääre piisav kõrgus, et kaitsta jala pahkluud ebatasasel pinnal väljaväänamise eest , vettpidavus kuid samal ajal hingatavus.

1. Jäik tald – tald, mis paendub koos jalalabaga, kuid ei lase maa konarustel ja kividel teha jalatalda valusaks. Selline kombinatsioon saavutatakse, kui saapatalla ja sisetalla vahele on paigutatud spetsiaalne plastikust vahetald.

Kergematele matkajalnõudele annab selline plastikust talla tugiskelett jooksukinga paindlikkuse, vabaajajalatsi kaalu ja matkarajale vajaliku stabiilsuse. Libisemise vastu aitab Vibram materjalist tald. Vibram Transition tald haakub tugevalt maapinnaga ja radiaalprofiil hõlbustab pika sammuga kiiret liikumist.

Hea kontakti maaga annab ka õige tallamuster – parim muster imiteerib looma käpajälge. Vaadake kui julgelt ja kiiresti liiguva loomad nii lumes kui poris.

2. Sääre kõrgus – jaotub neljaks:
• Matkasandaalid – Säärt küll pole, kuid kindlasti kinnise ninaosaga, et varbad viga ei saaks. Pisut jäigema tallaga ning kindlasti korraliku kannarihmaga jalatsid, mida saab hõlpsasti pärast sooretke ka pesumasinas hooldada. Toetavad jalga hästi.Sellised on näiteks firma KEEN sandaalid.
• Matkatoss ehk madalad matkajalanõud suviseks kasutamiseks (jalgratturid, jalgsimatkajad).
• Matkasaapad – kannaosas kuni 20 cm kõrgused saapad. Sobivad just rasketesse looduslikesse maastikkudesse raske seljakoti kandjale.
• Kõrgema säärega matkasaapad – kannaosas 27 cm kõrgused saapad. Metsas risus-räsus liikujatele, militaristidele, inimestele, kes liiguvad palju soodes-rabades.
Erineva säärekõrgusega jalatseid on meie valikus firmadelt KEEN, LaSportiva, Garmont.

3. Vettpidavus ja hingatavus – selle tagab saabastes voodrina kasutatav Gore-Tex materjal. Kuid Gore-Tex peab siis olema saapa sisemuses nagu sokk – ülevast servast teise servani ühes tükis. Jalakuju andmiseks tehtud õmblused teibitud.Tavaliselt kannavad sellised saapad märgistust metallplaadikese või tekstiilsildi näol, millele on kirjutatud Gore-Tex. Kuid ka siis soovitan enne ostmist vaadata, kas saabaste sisevooder on ikka tervenisti ühest materjalist. Enne kontrollimist eemaldage saapast lahtine sisetald.

Saapad on vajalikud just tundmatul maastikul liikudes – sügavas liivas, raielangil või mahakukkunud puude vahel seigeldes või hoopis soos-rabas sumbates on jalgade väänamise vastu vaja eriti head tuge. Ja korralikud matkasaapad seda just pakuvad.

Parima hingavuse tagab teie jalas olev tehniline sokipaar. MATKaSPORT OÜ pakub selleks Lorpen sokke. Neid on nii külma kui ka kuuma ilma tarvis toodetud. Lorpeni valikust leiad sokke nii suusasaabastele, kummikutele kui ka matkasaabastele ning matkasandaalidele.

Kui liigute märjas soos, siis selleks, et liigne vesi ei tuleks üle saapasääre saapasse, kasutage säärekaitseid ehk bahhille. Ka neid on saadaval meie kauplustes erinevates suurustes, värvivalikus kui ka tehnilisuse astmes.

Nõuandeid jagas MATKaSPORT OÜ teenindusjuht Anneli Mere. Juba tudengiea matkad viisid Anneli Koola poolsaarele Hibiinidesse, Karpaatidesse, Kaukasusse ja Baikali äärde Siberisse. Viimastel aastatel koos perega rännates on palju käidud Euroopas.

Piirkonna kaardistamine

Kui kogu Eesti laulis ühtselt laulukaare all võtsime ennast kokku ja läksime piirkonda luusima. Mis sa teed kui muul ajal ei ole võimalik, sest kõik on nii tegusad inimesed. Hommikul kell 10.00 oli ühine kohtumine juba piirkonnas ja järgmised 12 h möödusid märkamatult.

Meil on hea meel tõdeda, et leidsime kõigi jaoks väga mõnusad ööbimispaigad. Rada pakub Teile ilusaid vaateid, väljakutseid ja loomulikult mitmekesist loodust. Meil oli täna väga lõbus ja ootame põnevusega juba augustit. Päeva lause oli lihtne ,, Ainuüksi värske õhu annus on juba nii tugev, et liig mis liig.”

Iga päev on jagatud kindlaks teemaks ning vastavalt sellele ka rada ning ülesanded. Mis need on saate ehk kunagi tulevikus teada 🙂 Mõnus oli see, et maasikad ja mustikad olid juba valmis ja vahel kulus nosimisele ikka omajagu aega.

Kokkuvõtvalt läbisime me piirkonnas 94 km ja sellest 12 km oli jala ning saime hakkama vähem kui 12 tunniga. Olgem ausad see on väga hea saavutus 🙂

Ega siin muud ei ole kui kott kokku ja metsa. Hommikul näete ehk ka meie pilte, kui need on kõik üles laetud.

Seniks mõnusaid metsamõtteid.

Kuidas kõik alguse sai?

Kui käid metsas siis juhtub nii mõndagi ja ägedamaid juhtumisi jagad ikka sõpradega. Veebruari kuus oli Tarmo sõpradel plaan minna vabariigi aastapäeval metsa köetava telgiga. Köetav telk, karm Eesti talv, mõnus loodus, head sõbrad ja tõukelgu trip- sould. Ja mis Te arvate, et kõik läks ka plaani päraselt?

Paar tundi ennem väljasõitu selgus, et köetavat telki ei saa ja kaasa tuli võtta kõik magamiskotid. Auto millega Tallinnast läksime pidi peaaegu kokku jooksma. Vahepeal sai õli juurde toodud kuid aku sai tühjaks. Õnnelikult jõudsime siiski kohale ja panime enda elamise püsti nagu pildilt näha (vaata ülejäänud pilte siit)

Hommikul ärgates oli Aramis ära külmunud ja auto kraadiklaas näitas -24. Hommikusöök ja siis tõukekelkudega piirkonda avastama. Jäime veel üheks ööks ja järgmisel hommikul oli aeg tagasi minna. Otseloomulikult ei läinud käima auto mille aku tulles sai tühjaks. Järgmised kaks tundi ja 5 kilomeetrit  möödusid meil autot käima lükates 🙂 Kui auto käima saime oli juba 10 kraadi soojemaks läinud. Matkal vahel ikka juhtub.

Rääkides seda kõike teistele JCIkatele, läksid Anneli Ohvrili silmad põlema ja sündis idee JCI Survival Campiks. Teeks ka midagi sama ägedat mis ühendaks kõiki kodalasi. Norrakatel on olemas oma trolli üritus, Rootslastel kalastamine ja Austrial COC akadeema kuid Eestil? Sedasi sai otsustatud, et ühendame meie kauni looduse ning JCI treenerid.

Rääkides edasi SCist on paljud öelnud, et ammu olen juba mõelnud midagi sellist teha, äge muidugi teeme ära, tahan kindlasti tulla jne. Sel aastal on meil plaanis teha nn. pilootprojekt  ja juba järgmisel korral rohkem rõhku panna rahvusvahelisel suunal.

Head mõtted sünnivad ikka metsas ja kus mujal saad sa teisi inimesi tundma õppida- ikka metsas. Kott kokku ja minek!